Arvutiviirused.

1. Mis on arvutiviirus? Milliste viirustega oled sina kokku puutunud? Arvutiviiruseks kutsutakse programmi, mis levitab end ise ning kahjustab arvuteid. Ise ei oska täpselt öelda, millistega.
2. Mille järgi saad aru või oletad, et arvuti on viirusega nakatunud? Kui minu arvuti saadab teistele inimestele imelikke linke postkasti.
3.Millist liiki arvutiviirusi sa tead? Failiviirus, algkäivitusviirus, makroviirus, polümforsne viirus.
4.Mis on Trooja hobune ehk troojalane? Mille poolest on ta ohtlik? Kui kasutaja arvutis töötab, loeb trooja hobune tema paroole, millega ta arvutisse, või oma meilipostkasti siseneb, ning võib need saata oma looja või levitaja meiliaadressile.
5.Milliseid arvutit ohustavaid programme on peale viiruste? Kuidas need levivad? Nuhkvara ning reklaamvara. Need levivad näiteks failivahetuses kui ka Internetist laaditud programmiga.
6. Kuidas vältida viiruste sattumist arvutisse? Ära salvesta arvutisse tundmatu või kahtlase päritoluga programme ja dokumente.Ei tohi tema andmekandjad olla võrgus terves mahus kättesaadavad.Kõik vöörad dusjetud ja CD-d, mida arvutis on vaja kasutada, tuleb enne viirusetõrjeprogrammi abil üle kontrollida.
7.Kuidas kontrollida arvutit viiruste olemasolu suhtes? Kuidas toimida, kui viirusetõrjeprogramm avastab kontrollides viiruse? Teha viirusetõrje ning kontrollida. Leidnud viiruse, püüab viirusetõrje programm nakatunud faili „terveks ravida”. See tähendab failist viirust sisaldava osa eemaldamist ja faili nakatumiseelse seisundi taastamist.
8.Miks on vaja värskendada viiruste andmebaasi? Kuidas seda teha?

Uusi arvutiviirusi lisandub iga päev, viiruste kirjeldustega andmebaasi uuendavad viirusetõrje laborid reeglina paar korda nädalas. Mõnede viirusetõrje programmide uuenduste jaoks on vaja end registreerida ja selle eest maksta, mõne programmi andmebaasi uuendused on tasuta.

9.Kui tihti peaks arvutit viirusetõrjeprogrammiga kontrollima? Kui tihti tuleks viirustõrjeprogrammi andmebaasi värskendada?

Arvutit tuleb viirusetõrje programmi abil kontrollida regulaarselt, soovitavalt vähemalt kord nädalas. Sama tihti tuleb värskendada ka viiruste andmebaase.




Pilt saadud google.ee keskkonnast.
Informatsioon saadud: google.ee, edit.ee keskkonnast.

Veebipõhine failide hoidja.

www.box.com
saab hoida kõiki faile.
Ülesanne on teha kasutaja, aga kui teeme kasutaja, siis täpselt sama aadress ja parool mis gmailis on.

New   -->   New folder   -->   Minu dokumendid   -->   Lisa dokument --> Upload   --->

Küberkiusamine.

1. Kuidas ma saaksin Internetis ennast turvalisemalt tunda?
Turvaliselt saaksin ma ennast siis tunda, kui ma ei avaldaks endast liiga palju informatsiooni.
2. Kuidas käituda suhtlusportaalides?

Suhtlusportaalides ära vasta ebameeldivatele kommentaaridele.

Lisa sõbralisti inimesi, keda sa tunned.

Mõtle ennem, kui midagi postitad.

3. Milliseid lasteajakirju saab internetis lugeda, milline neist meeldim Sulle kõige enam ja miks?

4. Ajakirjad, mida saab internetis lugeda: "Spunk", "Hea Laps", "Täheke", "Delfi Noortekas".

Ise isiklikult ei loe neid.

5. Kuidas pead hoidma oma mobiiltelefoni?

Telefoni ei tohiks hoida kohas, kus võõrad selle kergesti kätte saavad.

Ära jäta oma telefoni valveta lauale või jopetaskusse.

Ära laena oma telefoni teistele.

6. Mis on küberkiusamine? Kuidas ära tunda küberkiusamist? Mida teha kui sind kiu

Küberkiusamine on ähvartavate või solvavate e-mailide, tekstsõnumite jne korduv saatmine.

Kui sind kiusatakse siis kustuta oma konto.

Ära suhtle enam kiusajaga.

Räägi kindlasti kellegagi, keda sa usaldad.

Sügispilt.

Küberkiusamine

https://docs.google.com/present/view?id=dfvk4b5v_0ft2rbk7s